TÄHELEPANU!

Eesti Raudteelaste ametiühing VIIB LÄBI
ÜLDKOOSOLEKU AS EVR Cargo töötajale
31.jaanuar 2013 kell 13.00 aadressil:
Tallinn, Tehnika 18 / Tallinna Transpordikool

Üldkoosoleku teema:
  1. Kollektiivlepingu läbirääkimiste ülevaade

  2. Kollektiivlepingu sõlmimise arutelu ja edasimineku otsuse vastuvõtmine

Kutsume kõiki AS EVR Cargo töötajad, kes on töölt vabad, aktiivselt osavõtma üldkoosolekust, sellest sõltub Teie tulevik.Üldkoosolekule on kutsutud AS EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe.

Registreerimine ja lisa info telefonidel 60 16921, 5283619, 5064807 (kuni 30.01.2013)

NB! Üldkoosoleku osajaletele kompenseeritakse sõidu kulud (v.a.takso) vastavalt esitatud piletitele.

Eesti Raudteelaste Ametiühing

INFOLEHT Nr. 1 10.10.2013

Pikaajaliste ja keeruliste läbirääkimiste tulemusena sõlmiti 09.jaanuaaril 2013.a. kaheks aastaks AS Eesti Raudtee ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu vaheline kollektiivleping. Raskele olukorrale vaatamata (ettevõtte struktuuri muudatused, kaubaveo ebastabiilsus, remonditööde suur maht), saavutati kompromissne lahendus enamusele arutatud küsimustele. Lõpptulemusena õnnestus säilitada praktiliselt kõik varem kehtinud kollektiivlepingu tingimused: öötundide (40%) , õhtutundide (20%) ja ületundide (1,6) tasustamine, töövahetuste kahekordne tasustamine pühade ajal. On ettenähtud puhkusetoetus, laste vanemale lapsesünnitoetus, Emadepäevatoetus, toetus vanemale lapse esimesse klassi minekul, jõulutoetus ja matusetoetus. On säilinud töötajatele 23 erialadel lisapuhkused tervist kahjustava töö eest ning 34-l erialal lisapuhkus eritingimuste eest. On ettenähtud lisapuhkused tööstaaži eest.

Kollektiivleping reguleerib samuti töösuhete erinevaid tingimusi, töökaitse küsimusi, tööõnnetuste kindlustuse tingimusi jne.

Pooled leppisid kokku vastastikuses koostöös (informeerimist ja konsulteerimist) ettevõtte eriti oluliste muudatuste osas – ettevõtte struktuuri muutmine, töökohtade koondamine, uute tehnoloogiliste protsesside juurutamine jne.

Eriti keerulised läbirääkimised toimusid töötasude osas. Mitmekordne arutelu lõppes kollektiivlepingu sõlmimisel kompromissiga, mille järgi palkade tõus 2% kuni 10% toimub töötajate gruppide lõikes alates 01.jaanuarist 2013.

Lisainformatsioon on kättesaadav ERAÜ-st.

elka-200x269Lugupeetud Eesti Raudteelaste Ametiühingu liikmed!

Soovime Teile Rahulikke jõle ja ilusat uut 2013 aastat!

Lõpeb aasta 2012! Täname Teid selle raske ja olulise töö eest raudtee ettevõtes ja toetuse eest ametiühingu liikumises.

Eesti Raudteelaste Ametiühingu juhatus soovib Teile uueks aastaks head tervist, jõudu ja rahulikku elu!

ERAÜ juhatus

PRESSITEADE

21. september 2012

Raudteelased: õiguskantsler võiks end streigi probleemistikuga paremini kurssi viia

Raudteelaste Ametiühing leiab, et õiguskantsler võiks rohkem tutvuda streigi probleemistikuga, sest küsimus pole tegelikult mitte kolme- või viiepäevases toetusstreigist etteteatamises, vaid sundseisus olevate töötajate viimases abinõus oma õiguste eest seista.

Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov imestas, et kuidas pole viimased 20 aastat olnud toetusstreigi korraldamine põhiseadusega vastuolus ning nüüd, kui paljud tööinimesed on viidud äärmusteni, on järsku vaja muuta seadust, et töötajatel oleks enda õiguste eest veelgi raskem tööandjate ja poliitikute vastu seista.

„Viimati kestis toetusstreigiks valmistumine kaks kuud ning kogu selle aja oli tööandja toimuvast teadlik. Lisaks teatasime ka kuus päeva ette, aga ikkagi leidis tööandja, et ette teatatud on liiga vähe," sõnas Tšubarov ja lisas, et kokkuvõttes on streikimine raske siiski eelkõige töötajatele, mitte tööandjale.

„Tekkinud probleemid tuleb lahendada ning kui anda tööandjatele veelgi rohkem aega streigimurdmisega tegeleda, muutub lahenduse leidmine veelgi keerulisemaks," rääkis Tšubarov ja soovitas õiguskantsleril enam muretseda selle pärast, kuidas kaitsta töötajaid enne ja pärast toetusstreike, sest praktikas on tööandjatel vaba voli töötajaid karistada oma äranägemise järgi, aga töötajatel end kaitsta on raskem.

Siiski peab Tšubarov olulisimaks tõhusaid läbirääkimisi. Ta rõhutas, et alati püütakse jõuda kokkuleppele ilma streigita, aga kui see pole võimalik, tuleb streikida ja seda raudteelased vajadusel ka teevad.

Lähem info:

Raudteelaste Ametiühingu esimees Oleg Tšubarov, telefon 506 4807

Teder: toetusstreikide etteteatamise tähtaeg ei ole põhiseaduspärane

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg ei ole kooskõlas põhiseadusega, sest liiga lühike tähtaeg ei võimalda ettevõtjatel oma tööd vajalikus mahus ümber korraldada.

Õiguskantsleri hinnangul on toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg vastuolus põhiseadusega põhjusel, et toetusstreigist etteteatamise tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike selleks, et ettevõtjad, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajad nagu vee-, gaasi-, jäätme-, elektriettevõtjad, suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada, selgub õiguskantsleri kolmapäeval riigikogule saadetud ettepanekust viia kollektiivse töötüli lahendamise seadus põhiseadusega kooskõlla.

Kehtiva kolmepäevase etteteatamistähtaja juures on reaalne oht, et nii ettevõtja kui ka riik ja elanikkond üldisemalt kannatavad toetusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju, vahendab BNS.

Pikema toetusstreigist etteteatamise tähtaja puhul ei väheneks toetusstreigi mõjusus, leidis Teder.

"Nimelt ei ole toetusstreigi läbiviimise eesmärk oma tööandjale suure kahju tekitamine või riigi toimimise ja elanikkonna kahjustamine. Toetusstreigi eesmärk on toetuse näitamine peastreigis osalejatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine," leidis õiguskantsler. "Arvestada tuleb, et toetusstreikijate ettevõttes töötüli ei ole, see tähendab, et vastuolu töötajatega puudub."

Õiguskantsleri hinnangul streigi mõju isegi suureneb

Toetusstreigi mõjusus väljendub Tederi hinnangul selle korraldamisega, mistõttu ei vähene see juhul, kui töötajatel on võimalik õiguspärane toetusstreik läbi viia, teatades sellest pikemalt ette.

Kui avalikkus ning tööandjad saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib toetusstreigi toimumine saada laiemat kõlapinda ning selle mõjusus isegi suureneda.

"Arvestades, et toetusstreigi korraldajatel piisab üksnes streigist etteteatamisest, kuid tööandja peab asuma oma tegevust aktiivselt ümber korraldama, pole niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga kaasnevad õigused ja kohustused omavahel tasakaalus," tõdes õiguskantsler. "Seda enam, et kehtiva õiguse järgi on peastreigi tööandja võrreldes toetusstreikijate tööandjaga oma majanduslike kahjude piiramisel seatud soodsamasse positsiooni: peastreigist tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat."

2012. aasta märtsis toimunud streigilaine ajal korraldati kahe peastreigi toetuseks hulgaliselt toetussstreike, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajate ettevõtetes.

Sellega seoses tõusis taas päevakorrale streigiregulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimus. Seetõttu analüüsis õiguskantsler kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud toetusstreikide regulatsiooni kooskõla põhiseadusega.