18. jaanuaril allkirjastas AS Eesti Raudtee kollektiivlepingu Eesti Raudteelaste Ametiühinguga. Lepingule kirjutasid alla Eesti Raudtee juhatuse esimees-peadirektor Sulev Loo ja Eesti Raudteelaste Ametiühingu juhatuse esimees Oleg Tšubarov.

Lepinguga sätestati töötasustamise, töö- ja puhkeaja, sotsiaalsete garantiide ja muud küsimused. Sõlmitud leping kehtib kuni 2017. aasta lõpuni. Läbirääkimiste käigus lepiti muu hulgas kokku 2 kuni 4 protsendilises palgatõusus, mis puudutab eelkõige keskmisest madalama töötasuga töötajaid.

Sulev Loo sõnul oli mullu septembris alguse saanud läbirääkimiste protsess pikaajaline ent ladus ning erimeelsuste osas jõuti kompromissini. „Töötajate rahulolu on oluline mõlemale poolele," kinnitas Loo. „Tulemusliku ja efektiivse töökeskkonna säilitamiseks püüame madalama palgaga töötajate töötasu tõsta vähemalt inflatsiooni määra võrra."

Oleg Tšubarov märkis, et tänases raudteele raskes olukorras ei olnud läbirääkimised kerged. „Raudteele spetsialiseerunud tööjõu leidmine Eestis on täna keeruline, töötajate kaotamine viiks ettevõtte praegusest veel suuremate raskusteni. Siin on oluline ka riigi toetus raudteesektorile," täpsustas Tšubarov. „Arvestades kui oluline on kvalifitseeritud tööjõu säilitamine, on rõõm tõdeda, et Eesti Raudtee leidis võimaluse vähem tasustatud töötajate motiveerimiseks."

20170118 111042

20170118 111446

soovitused

1-mai-2016-ee

8ee

AMETIÜHINGUTE ÜHISPÖÖRDUMINE

STREIGIÕIGUS ON PÕHIÕIGUS

Austatud Riigikogu esimees

Peaaegu kõik riigid maailmas tunnustavad töötajate õigust korraldada streike ning enam kui 90 riigis on see õigus kirjutatud sisse põhiseadustesse, seades selliselt rahvusvahelises tööorganisatsioonis (ILO) kümnete aastate jooksul kehtestatud õigused seaduslikule alusele. Streigiõigus on võimas ja põhimõtteline demokraatia ja majandusliku õigluse alustala. Kui tööandjad keelduvad töötajatega läbi rääkimast, saavad inimesed keelduda töötamast tasakaalustamaks otsuseid ja poliitikaid. Ajast aega on just see põhiõigus olnud ainus takistus ebaõigluse ja ekspluateerimise vastu.

Paraku on mitmed valitsused ja tööandjate ühendused üle maailma asunud streigiõigust välja juurima, alustades ILOst ja liikudes sealt edasi ka rahvuslike seaduste kallale. Nad püüavad kella tagasi keerata õiguste suhtes, mis on enam kui sajand olnud juriidiliselt tunnustatud. Nende vastutegevus on üritanud halvata ILO protseduure, et saavutada oma eesmärke. Nad on loonud patiseisu ja ILO otsused olulistes töösuhete küsimustes on blokeeritud.

Hetkel on streigiõigus keelatud ainult kõige totalitaarsemates diktatuurides. Kui valitsused ja tööandjate ühendused saavutavad rahvusvahelisel tasandil oma tahtmise, satuvad ohtu eelmisel sajandil organiseeritud töötajate poolt saavutatud edusammud – mõistlikud töötunnid, õiglane töötasu, puhkused ja nädalavahetused, töötervishoid ja –ohutus.

Kui tööandjad, töötajad või valitsused ei suuda vaidlust omavahel lahendada, saavad nad pöörduda ÜRO Rahvusvahelise Kohtu poole. Paraku püüavad tööandjate ühendused õigusemõistmist takistada ning on rahvusvahelisse kohtusse pöördumise vastu. Nad ei soovi õigluse jaluleseadmist, eelistades vastaspoolt väljapressimisega allutada.

Mitmed valitsused toetavad ametiühingute nõudmist, et järgitaks ILO konstitutsiooni ja vaidlus lahendataks ÜRO Rahvusvahelises Kohtus. Samas on mõned ka äraootaval seisukohal. Palume, et Riigikogu võtaks selge seisukoha tupikolukorra lahendamiseks ILOs ning kaitseks ka sisemaiselt streigiõigust ühe olulise demokraatliku ja tasakaalustava abinõuna.

Lugupidamisega,

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja selle liikmesorganisatsioonide nimel

Peep Peterson

EAKLi esimees

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO nimel

Ago Tuuling

TALO juhatuse esimees